Aare Pällin Curriculum Vitae

Curriculum Vitae


Nimi: Aare Pällin
Sünniaeg ja -koht: 28. 09. 1967, Valga linn
Elukoht: Kaalu 11a-17, Viljandi
Rahvus: eestlane
Perekonnaseis: abielus, lapsed
Kontakttelefon: (+372) 56 77 89 16
E-mail: apallin@hot.ee


Hariduskäik:
2005- Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool, Riigiteaduste Instituut, riigiteaduste magistrant
1995 - 1999 Tallinna Pedagoogikaülikool, Haldusjuhtimine- ja korraldus, üliõpilane
1996 - 1999 TÜ Õigusinstituut, õigusteadus, üliõpilane
1985- 1988 Tartu Ülikool, üliõpilane, päevaõpe
1989- 1992 Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, üliõpilane, kaugõpe
1982- 1985 J.Köleri nim. Viljandi IV KK (Viljandi Maagümnaasium), ajaloo eriklass, õpilane
1974- 1982 Hummuli 8-kl Kool (Hummuli Põhikool), õpilane

Töökäik:
2007-k.a. E-Lawconsulting OÜ, juhatuse esimees. Portaal www.kinnisvarajuristid.ee
2001- 2006 Eesti Maa- ja Majaomanike Liit, juhatuse esimees
1999- 2001 Jurist, klientide lepinguline esindaja
1998 EV Põllumajandusministeerium, Maa-elu arengu osakond, põllumajanduspoliitika peaspetsialist
1996- 1998 Jurist, Õigus- ja investeerimisalane nõustamine, FIE
1994- 1995 Esimese Rahvusliku Avatud Investeerimisfondi AS, tegevdirektor
1992- 1994 AS "Consult AB" ja "Wolf" juhatuse liige, jurist
1991 Õigusalane praktika Rootsi Kuningriigis, ekspordi- impordialased konsultatsioonid, tollialased konsultatsioonid
1989- 1991 Viljandimaa Talupidajate Liit, juriskonsult
1988- 1991 Olustvere ST, jurist

Keelte oskus:
eesti keel - emakeel
vene keel - hea
saksa keel - hea
soome keel- rahuldav
rootsi keel- rahuldav
inglise keel - rahuldav
prantsuse keel- õpingud alates 2003


Ametioskused, huvialad, täiendõpe:

B- ja C- kategooria juhiload, ehitustööd, 2- ja 3. kategooria
Arvuti kasutamisoskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, Internet Explorer

Täiendõpe: 2004 Eesti Diplomaatide Kool, Euroopa Liidu projektijuhtimine
2003 Eesti Majandusjuhtide Instituut, Siseaudiitori kursused
2003 Euroopa Liidu struktuurifondid ja toetused, EMML koolitus
1997/98 Tallinna Pedagoogiline Ülikool, Reklaami- ja Retoorikakeskus, reklaami ja meedia spetsialist

Huvialad: süstaslaalom, veematkamine, purjetamine, arhitektuur, sisedisain, autodisain, klassikaline muusika- klavessiini ja orelimuusika, folkmuusika, reisimine, kirjandus, teater, Tallinna ülikoolide Väitlusklubi liige

Ühiskondlik tegevus: 2003-2006 k.a. U.I.P.I- Union Internationale de la Propriete Immobiliere- Rahvusvaheline Kinnisvaraomanike Liit, Täitevkomitee liige
2002- 2006 Eesti esindaja Rahvusvahelises Kinnisvaraomanike Liidus (U.I.P.I)
2001- k.a.- Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu liige
1999- k.a. Eesti Juristide Liidu liige

Isikuomadused: abivalmis, viisakas, sõbralik, initsiatiivikas, avatud uuendustele, samas konservatiivseid ja rahvuslikke tõekspidamisi väärtustav

Elulookirjeldus (Curriculum Vitae) seisuga 01.01.2006

Interaktiivne teenindus vs tootjate ideoloogia

Kaasaegne interaktiivne teenindus ja kaubandus ei ole suutnud kahjuks muuta tootjate ideoloogiat. See on ikkagi kapitalistlik või suisa varakapitalistlik.

Raiume maha vihmametsi, põletame bensiini šeffides autodes, sõdime nafta pärast, kurjuse telje riikidega.

Tegelikult tähendab see kaupade tootmist lattu, kui kasutult investeeritud nafta- või kivisöeprodukte saab või tuleb allahindlusega maha müüa aasta või kaks hiljem. Toodame kaupu lattu, teadmata, kas allakirjutanu ikkagi vajab naiste jakki nr. 46. Meeletu ressurside kaos. Alles hiljem hakkavad klientide väärtushinnanguid kujundama reklaam ja meedia. Reklaamime asju sageli enneteadlikult, ostukäitumist uurimata või vastupidi, üritame seda tootja huvides muuta, näiteks farmaatsia, alkohol, rasestusvastased vahendid, nii on trendikas, kui sa neid tarbid, sest kõik teevad nii. Oma peaga mõtlemine jääks tahaplaanile, või vähemalt teise järjekorda- kuidas neid tarbida.

Postmudelistlik ühiskonnakäsitlus peaks lähendama tootjad tarbijale ja tooma meie igapäeva ellu paindtootmise lisaks kaugtööle. Sidusus kliendi st. tellija vahel välistab infokaod, kolmandate isikute tekitatud müra aga ka jäigad ühiskondlikud mõttemallid ja tardunud skeemid matrriaalseid ressurse- eelpool viidatud rasestusvastaseid vahendeid ja alkoholi ning naftat saab tarbida hoopis otstarbekamalt, luues sidususe lõpptarbija ja tootja vahel.

Kindlasti kuulutaks paindtootmise ideoloogia võidukäik kadu paljudele hulgi- ja kaubandusettevõtetele, kuid siiski selge on see, et inimesed tahavad lisaks internetis surfamisele sageli tunda lõhna ja maitset, näha värve, näidata ennast preštiisikates kauplustes.

Küsitav on, kas paindtootmine võib arenedes viia tegelikult üha suurema stanrardiseerituse ja unifitseerituse poole. Tugevnevad globaalsed brändid ja üleilmastumine või annab see hoopis võidukäigu nishšitoodetele ja avardab meie maailma, meie tarbimis- ja tunnetusmaailma.

Interaktiivsete teenuste hindamiskriteeriumid.

Interaktiivsete teenuste võidukäiku ei ole pidurdanud nende kättesaadavus ajas ja ruumis, vastupidi see ongi nende edu võti. Küsitavaks ei muutu välgukiirusel edastatava e-maili, kujundi, slogani olemus või virtuaaltuur, kinnisvarabüroo poolt müüdavas majas vaid tegelik teenuste kogum, mis jõuab lõpptarbijani, vaid selle vastavus meie ootustele seega varem omandatud tõekspidamistele ja arusaamistele. Seega on esmaseks kvaliteedi- ehk hinnangukriteeriumiks semantilisus- kuidas inimene tajub märksüsteemide abil esitatut, milliseid mõtteid, tundeid ja arusaamu see neis esile kutsub. Kuidas paneb see nad tegutsema?

Siiani on pigem tavapärase interneti suhtluse, e-mailide, kommentaaride nõrkuseks olnud nende kiirus. See tähendab tegelelikult kasutaja enda kiirustamisest tekkinud vead – läbimõtlematta lausestus, puuduvad tähed, kirjavahemägid, või sootuks kirjutaja valedel radadele uitama läinud mõttekäik. Seega teiseks hindamiskriteeriumiks oleks tähelepanelikkus.

Vastuste andmine kõikidele küsimustele saab loomuliklt toimuda nii meili- kui MSN ja ka Skype põhises keskkonnas. Ära unustada ei tohi tõsiasja, et süstematiseerimine ja motiveerimine võib siiski võtta oma aja ja vastaja temperamedi tüübist, mõttelaadist ja tema käsutuses olevast informatsiooni hulgast ning selle kompetentsi hindamisest tuleneva võtta oma aja ja see ei saa kahtlemata alati toimuda välgukiirusel. Kaalutletud ja ametlikud dokumendid tuleb kindlasti vastaja poolt mitmekordselt läbi lugeda ja eda jaoks selgeks teha, ega seal ei saa olla küsitavusi või vääriti mõistmist. Normatiivsed viited õigusaktidele peavad olema jälgitavad ja kontrollitavad interaktiivsel teel, ka muud viited tuleks lisana edastada hüperlinkidena.

Kolmandaks, mõtteseos küsija ja vastaja vahel peab olema looiliselt jälgitav ja motiveeritav, kahtlemata või vastaja edastada oma isiklike tundeid, rõõmu, kurbust, viha, meelepaha, lusti nii sõnalises kui ka emotikonide vormis. Tuleb küll tõdeda, et viimased jäägu pigem erakirja vahetuse ja südamesõprade tarbeks.

Sdandartiseeritus e-dokumnedi või muu suhtluse puhul eeldab ametlikest andmetest kinnipidamist ja nende varem omaks võetud traditsiooniliste võtete jälgimist vormistuslikus võttes. Opereeritakse varem omaks võetud mõistete, sloganite ning visuaalsete efektidega.

Aare Pällin

Horistontaalsed ja vertikaalsed struktuurid interaktiivses ärikeskkonnas.

Ürgajast peale kuni kapitalistliku majandusformatsiooni lõpuni näib toimivat ärimudel- rohkem liha, raha, veini ja naisi saab see, kellel tugevamad lõuapärad ja laiem rind. Francic Fukuyama arvates toimub küll ühiskondlik- majanduslike formatsioonide asendumine veidi elegantsemalt- juhtimisstruktuuride ja ka juhtimisvõtete ning selmet juhtide mõttemaailma muutumise läbi.

Eks seepärast võtnud ka kunagi ordurüütlid Liivi ülikute poegi pantvangiks ja soovinud nende ümberkasvamist õilsamas, paremas pro.kristlikus keskkonnas.

Horisontaalne juhtimisstruktuur, kui eestlased kogunesid kihelkondade kaupa välisvaenlaste vastu ainult rünnakute tõrjumiseks või endale parema saagi ja naisteröövi eesmärgil, asendus suure välise ja ka hõimusisese juhtimishierarhiaga. Mitte ainult ordurüütel või mõisnik, vaid ka kilter, kubjas, aidamees olid tegijad.

Infotehnoloogia võidukäik võimaldab inimestel hetkekiirusega rühmituda oma huvialade- Identideedi, keele, soo, rahvuse, seksuaalsuse sättumuse jm alusel. Poolt või vastuhääli võib anda parteide ja mittetulundusühingute korraldatud uurimustele ja küsistlustele, hääletada ajakirjandusliku uurimustöö õigeks või valeks, kirjutada internetikommentaare suisa süüdimatult.

Tundub, et ka vastutust sellisena ürgkogukondlikule karjale on raskem delegeerida, puudub verikaalne struktuur- käsuliin, sedastamata on hierarhiline alluvus.

Kas meid ümbritsevas igapäevaelus juba toimivad suhted on abiks või varjutavad hoopis interaktiivse äri?

Siiani levinud arvamuse kohalset vajab hea tulemuse saavutamine vahendite (kapital, tööjõud, seadmed, IQ-potentisaal) konsentratsiooni, et toimida efektiivselt, selle valitsemine ja kontrollimine ongi nõudnud rangeid ja täpselt paika pandud käsuliine, ametijuhendeid, sisekorraeeskirju, täpseid ja reglementeerituid lepinguid.

Vähene formaliseeritus kujunenud interaktiivsetes suhtluskeskonnas on endaga toonud kaasa kiire horisontaalse integreerituse võimaluse. Kiire IQ- potentsiaali, see on ka teadmiste või ka arvamuste vahetamine, enesetutvustus,broneerimise,tellimuste edastamise.

Mida on väljakujunenud, juba olemasolevatelt ühiskonnas kujunenud suhetelt õppida äris, e-äris?

Ärge kuhjake kaupu ja tooraineid lattu- nõnda hävitate te ka iseenda. Aeglustunud kaupade ja raharinglus on sellise toimimisloogika lõppprodukt, tegelikult soovisite te ju hoopis vastupidist- kapitali kiiret ringkäiku ja tasuvat äri vahendeid valimata. Kõrgtehnoloogilise ajastu asendumisel infoühiskonnaga on võimalik teie laos konutava kauba asemele leida alati teine-trendikam,seksikam,odavam. Suund saab olla ainult tarbija nõudmiste ja vajaduste väljaselgitamisel, nende täpsel kaardistamisel. Võibolla tuleb siiski kõne alla ka tarbijate ostuharjumuste, väärtushinnangute või pigem eelhoiakute kujundamine. Ja tõenäoliselt seda mitte läbi shokireklaami- hinnad all või hinnad ribadeks vaid läbi meediauuringute, tarbimisharjumuste ning kujutavas kunstis kajastamise. Kas ka reklaam muutub seeläbi varjatumaks ja seotumaks – jah kindlasti.

Käesolava ajani põhinevad interaktiivsed ostukeskkonnad suures osas valmisolevate ja katalogiseeritud toodete ostu-müügi vahendamisel, nende kohta lisainfo andmisel. Näiteks tellite endale lennuki- või laevapileti, ostate MP3 mängija või botased, mis on juba valmis toodetud ja turule toodud, mida promotakse seal. Lõpptarbijal puudub võimalus aktiivselt toodet või teenus aktiivselt täiendada või muuta enda vajadustele meelepärasemaks. Kõik toote- või teenuse kriteeriumid on kindlalt paigas.Ranges hierarhilises ärimudelis viib nõnda tootja väiksemgi vääratus suurte ressursikadudeni (näiteks teenindusse tagasi kutsutud autod,riiulitel tolmuvad kaubad).Keskonnakahjud või aeglustunud kapitaliringlus on vaid väike hind selle kõige eest.Olulisemaks on teie mainekaotus,teie lattutootja maine.Te ei ole suutnud prognoosida eelnevalt tarbija vajadusi, neid mõista, teil puudub nii konkreetne majanduslik tellimus, mis tagaks teie äriedu kui sotsiaalne, mis kindlustaks teie toodet või brändi imagoloogiliselt.Miks te siis üleüldse midagi müüa tahate?

Ranged hierarhilised struktuurid, mis on juba olemuslikult vertikaalsed, ei võimalda uue ärimudeli toimimahakkamist. Interaktiivsed keskkonnad jäävad sellise käsitluse korral kahjuks lõpuni tootmist ja kaubandust abistavaks, teisi käsutavaks, mitte muutvaks või tellimusi andvaks. Õppida oleks ühiskondlikelt trendidelt. Konkreetne sotsiaalne tellimus on sageli piiritletud ajahetkega- kuna keegi midagi ütleb, mõtleb või arvab. Kiirem ja taibukam saab seega leidja ehk karjajuhi koha horisontaalses struktuuris. Arvamusliidris kujunemine tõstab tema tuntust meedias, interaktiivsetele suhtlusväljadel, tuntus ja positiivne imagoloogia võimaldab müüa mitte ainult oma mõttelendu, vaid ka reaalseid kaupu ja teenuseid.

Äris tähendaks tellija sekkumine mingi protsessi kujunemisesse tootja jaoks nii ostusoovi kaaardistamist, ostukäitumise uuringut kui ka võibolla konkreetse lõptellimuse või tellimuskinnituse saamist. Kapitalikasutus võibolla seega kordi kiirem ja ressurside kulu väiksem.

Aare Pällin